ISO/IEC 2382-23

Tekstitöötlus | Teksti ja dokumendi struktuur | Kuva funktsioonid | Teksti Redigeerimine | Tekstiredaktorid | Teksti ja dokumendi vormindus | Teksti väljastus

23 Tekstitöötlus

23.01 Üldterminid

23.01.01 Tekst
Andmed märkide, sümbolite, sõnade, fraaside, lõikude, lausete, tabelite või muude märgistruktuuride kujul, mis on määratud edasi andma mingit tähendust ja mille tõlgendamine põhineb olemuslikult sellel, et lugeja tunneb mingit loomulikku keelt või tehiskeelt.
Näide: Paberile prinditud või ekraanil kuvatav ärikiri.

23.01.02 Tekstitöötlus
Andmetöötluse operatsioonid tekstiga, näiteks sisestus, teksti redigeerimine, sortimine, mestimine, otsing, salvestus, kuvamine või printimine.

23.01.03 Tekstiprotsessor
Kasutajale tekstitöötlust võimaldav tarkvarapakett või seade koos juurdekuuluva tarkvaraga.

23.01.04 Teksti redigeerimineredigeerimine (tekstitöötluses)
Tekstiprotsessori kasutamine teksti manipuleerimiseks, näiteks teksti ümberpaigutamiseks või muutmiseks, sealhulgas lisamisteks ja kustutusteks või ümbervormindamiseks.

23.01.05 Dokument (tekstitöötluses)
Nimega, struktureeritud tekstiüksus, mis võib sisaldada pilte ning mida saab eraldi üksusena salvestada, redigeerida, otsida ja süsteemide või kasutajate vahel vahetada.

23.01.06 Mustand
Dokumendi esialgne variant, mis on koostatud läbivaatamiseks, heakskiitmiseks või redigeerimiseks.

Algusesse

23.02 Teksti ja dokumendi struktuur

23.02.01 Dokumendi arhitektuur
Täielik seostatud reeglistik, mis määratleb dokumentide võimalikud struktuurid, arvestades konkreetset tekstitöötluse keskkonda.

23.02.02 Dokumendi profiil
Tunnuste kogum, mis määrab kogu dokumendi omadused, näiteks ta tüübi ja vormingu.

23.02.03 Füüsiline objekt küljendiobjekt
Dokumendi spetsiifilise füüsilise struktuuri element. Näide: Lehekülg, plokk.

23.02.04 Loogiline objekt
Dokumendi spetsiifilise loogilise struktuuri element, mille tähendus on oluline rakendusele või kasutajale.
Näide: Peatükk, jaotis, lõik.

23.02.05 Dokumendi keha
Dokumendi sisu, kaasa arvatud tekst ja küljendusinformatsioon, kuid ilma dokumendi profiilita.

23.02.06 Vorming (tekstitöötluses)
Teksti etteantud paigutus või küljend prindi või kuva kujul või andmekandjal.

23.02.07 Vormindus
Tekstiredaktori või muu tekstitöötlus tarkvara võime, mis lubab teksti küljendada vastavalt kasutaja poolt etteantud kriteeriumidele.

23.02.08 Ridatekstirida
Märgi jada, mis tavaliselt koosneb sõnadest ja tühikutest ja mis mingi vormindusprotsessi toimel on joondatud, harilikult alusjoonele.
Märkus: Rea pikkuse määrab vorminduse selles faasis kasutada olev ruum.

23.02.09 Alusjoon
Esmane rõhtjoon, mida kasutatakse märkide joondamiseks ja ridade vaheliste püstkauguste mõõtmiseks.

23.02.10 Reasamm
Kahe järjestikku rea alusjoonte vaheline kaugus.

23.02.11 Tekstiala
Lehekülje või ekraani ala, millele tavaliselt ilmub tekst või muud graafilised elemendid.

23.02.12 Märgiruut märgiboks
Kõiki ühe kirjamärgi osi sisaldav kujuteldav rööpkülik ekraanil või prindipinnal.
Märkus: Märgiboksid võivad märgivahede reguleerimiseks või naabermärkide kokkupuutesse viimiseks üle kattuda.

23.02.13 Plokk (tekstitöötluses)
Kasutaja määratud tekstikatkend, millele rakendatakse mingit tekstitöötluse operatsiooni.

23.02.14 Piltmärk
Ettemääratud märgikogumi element, mida saab kasutada lihtsa graafika (sirgjoonte, kastide, kujundite, logode, diagrammide) loomiseks.

23.02.15 Allmärkuste automaatika
Funktsioon, mis paigutab allmärkuse automaatselt selle lehekülje lõppu, kus on allmärkuse viide, või mingisse etteantud kohta.

Algusesse

23.03 Kuva Funktsioonid

23.03.01 Kerimine
Kuva nihutamine püst- või rõhtsihis, et vaadelda andmeid, mis muidu ei oleks ekraani või akna piires nähtaval.

23.03.02 Akendamine
Meetod, mis kasutab aknaid eri andmete korraga kuvamiseks või eri rakenduste eraldi juhtimiseks.

23.03.03 Sirvimine (tekstitöötluses)
Kuvatava teksti kiire läbivaatus kerimisega.

23.03.04 Leheküljevaade, leheküljekuva
Teksti ridade ja graafika kuvamine korraga ühe prindilehekülje ulatuses.

23.03.05 Prindivaade, prindikuva.
Dokumendi terve lehekülje kuvamine ilmelt lähedasena ta prinditud kujule.
Märkus: Prindivaate Funktsiooni peab kutsuma kasutaja, adekvaatesitus seevastu näitab teksti pidevalt sellisena, nagu see prinditakse.>

23.03.06 Prindivaatur
Prindivaate saamiseks kasutatav tarkvara.

23.03.07 Adekvaatesitus, adekvaatkuva
WYSIWYG(-esitus) Tekstiprotsessori võime kuvada teksti pidevalt nii, nagu see prinditakse.
Märkus: Adekvaatesitus on pidev, prindivaade seevastu on Funktsioon, mille peab kutsuma kasutaja.

23.03.08 Peitmärk
Märk, mida normaaljuhul ei prindita ega kuvata. Näide: Teksti sisse paigutatud juhtmärk.

Algusesse

23.04 Teksti redigeerimine

23.04.01 Kustutus
Funktsioon või režiim, mis võimaldab kasutajal kõrvaldada kogu varem sisestatud teksti või osa sellest.

23.04.02 Salvestus
Funktsioon või režiim, mis võimaldab kasutajal salvestada faili mingile andmekandjale, tehes faili sisu muudatused püsivaiks.

23.04.03 Tagasivõtt
Funktsioon, mis võimaldab kasutajal tühistada kõige viimas(t)ena täidetud käsu (käskude) toime.
Märkus: Mõned käsud ei ole tagasivõetavad.

23.04.04 Liitmine (tekstitöötluses)
Funktsioon või režiim, mis võimaldab kasutajal lisada varemsisestatud teksti lõppu uue dokumendi või märgistringi.

23.04.05 Trafarett
Talletatud tekst korduskasutuseks mitmes dokumendis.

23.04.06 Tüüpkiri
Tüüpteksti sisaldav andmekandjale talletatud kiri, mida saab individualiseerida näiteks ühe või mitme saaja nimede ja aadresside lisamisega.

23.04.07 Õigekirja korrektor, ortograafia korrektor, speller
Tekstiprotsessoris sisalduv programm, mis kontrollib teksti sõnade õigekirja.
Märkus: Sõnu võidakse kontrollida nende sisestamisel või edasisel töötlusel.

23.04.08 Grammatikakorrektor, grammatik
Tarkvara, mis võrdleb teksti süntaktilisi karakteristikuid sisseehitatud grammatikaga ning näitab parandusvõimalusi.>

23.04.09 Stiilikorrektor, stilistik
Tarkvara, mis võrdleb teksti stilistilisi karakteristikuid sisseehitatud kirjutusreeglitega ning näitab stiili täiustamise võimalusi.

23.04.10 Lisamine
Funktsioon või režiim, mis võimaldab kasutajal viia senise teksti sisse lisateksti, mille sobitamiseks senine tekst paigutatakse automaatselt ümber.

23.04.11 Asendus
Funktsioon või režiim, mis võimaldab kasutajal viia teksti senise teksti mingi määratud osa asemele.

23.04.12 Otsing
Funktsioon või režiim, mis võimaldab kasutajal tekstis lokaliseerida näiteks teatud märgistringide, manuskäskude või teatava atribuudiga märkide esinemisjuhte.

23.04.13 Asendusotsing, asendusega otsing
Funktsioon või režiim, mis võimaldab kasutajal tekstis lokaliseerida näiteks teatud märgistringide, manuskäskudevõi teatava atribuudiga märkide esinemisjuhte ja asendada need kõik või mingi osa neist etteantud tekstiga.
Märkus: Seda Funktsiooni või režiimi võib kohaldada kogu dokumendile või ta mingile osale.

23.04.14 Globaalne asendusotsing, globaalne asendusega otsing
Funktsioon või režiim, mis võimaldab kasutajal dokumendis lokaliseerida näiteks teatud märgistringide, manuskäskude või teatava atribuudiga märkide esinemisjuhte ja asendada nad automaatselt või kasutaja käsul mingi etteantud tekstiga.

23.04.15 Pöördotsing
Funktsioon või režiim, mis võimaldab otsingut dokumendi suvalisest punktist dokumendi alguse suunas.

23.04.16 Ploki teisaldus (tekstitöötluses)
ploki ümberpaigutus Funktsioon, mis võimaldab kasutajal määrata mingi teksti ploki ja paigutada selle ümber teise kohta samas dokumendis või teise dokumenti.

23.04.17 Lõikamine ja kleepimine
Funktsioon, mis võimaldab kasutajal teisaldada või kopeerida teksti või graafikat dokumendist lõikepuhvrisse, kasutamiseks samas või teises dokumendis.

23.04.18 Lõikepuhver, lõikelaud
Talletusala teksti või graafika ajutiseks hoideks korduskasutuseni samas või teises dokumendis.

23.04.19 Ploki kopeerimine
Funktsioon, mis võimaldab kasutajal dubleerida mingi ploki ja lisada selle teise kohta samas dokumendis või teise dokumenti.

23.04.20 Sõna ülekanne
Funktsioon, mis paigutab automaatselt terve sõna järgmisele reale, kui sõnapikkus koos ta juurde kuuluva kirjavahemärgiga ületab real vaba ruumi.

23.04.21 Reavoltimine (tekstitöötluses)reamurdmine
Funktsioon, mis võimaldab rea viimase positsiooni järel sisestatud teksti automaatselt paigutada järgmise rea algusesse.

23.04.22 Manuskäsk (tekstitöötluses)
Teksti osana sisestatud tekstitöötlusmärk, mis interpreteeritakse dokumendi vormindamisel prindivaate jaoks või prindifaili loomiseks, või dokumendi printimisel.

23.04.23 Sisetühik sidetühik
Märgistringis erimärgiga esitatud tühik, mille kohal tekstiprotsessor ei poolita märgistringi.
Näide: Tühik arvus 12 000 või nimes George V.
Märkus: Sisetühik võidakse realiseerida ka manuskäsuga.

23.04.24 Poolituskriips, ujukriips
Erimärk sõnas, lisatakse automaatselt või kasutaja poolt sõna võimaliku poolituskoha märkimiseks ja kuvatakse sidekriipsuna, kui sõna tuleb rea lõpus ruumipuudusel poolitada.
Märkus: Poolituskriipsudele kohaldatakse kriipsueemaldust.

23.04.25 Sidekriips, püsikriips
Kriips, mida sõltumatult ta asukohast real nõuab sõna või väljendi õigekiri.
Märkus: Sidekriipsudele ei kohaldata kriipsueemaldust.

23.04.26 Ujukriipsu eemaldus, kriipsu eemaldus
Funktsioon, mis tagab poolituskriipsu ärajätu sõna esituses, kui sõna ei vaja poolitust.

23.04.27 Haarde määramine
Mingi märgistringi alguse ja lõpu valimine.
Märkus: Haardeulatus võidakse valida sõna, rea, lõigu, lause, lehekülje vms. üksuse alusel.

23.04.28 Vahelejätt (tekstitöötluses)
ülehüpe Funktsioon, mis võimaldab kasutajal jätta vahele lehekülge, lõiku vm. teksti.

23.04.29 Üle kirjutama (tekstitöötluses)
Senist teksti asendama uue teksti samale alale sisestuse teel.

23.04.30 Ennistama
Taastama teksti või graafikat, mis eelnevalt kustutati, kuid mille muutusi ei tehtud näiteks salvestuskäsuga püsivaiks.

23.04.31 Mitmeklahviline sisestus
Teksti sisestuse meetod, mis nõuab üheainsa märgi saamiseks mitut klahvivajutust.

23.04.32 Ideogrammsisestus
Teksti sisestuse meetod ideogrammide puhul, ühendab fonogrammidel (häälikumärkidel) põhineva mitmeklahvilise sisestuse ideogrammideks teisendamisega sõnastiku ja süntaksireeglite abil.
Näide: Jaapani kana-kanji kirja sisestus teisendusega, hiina pinyin-hanji kirja sisestus teisendusega.

Algusesse

23.05 Tekstiredaktorid

23.05.01 Tekstiredaktor
Tarkvara, mis võimaldab kasutajal luua ja modifitseerida teksti.

23.05.02 Rearedaktor
Tekstiredaktor, mille kasutaja peab real või järjestikuste ridade rühmas asuvatele redigeeritavatele tekstielementidele juurdepääsuks määrama ridu.

23.05.03 Ekraaniredaktor
Tekstiredaktor, mis kuvab teksti ekraanilja võimaldab suvaliste märgistringide teksti redigeerida kursori asukoha järgi, sõltumatult ridade numbritest.

23.05.04 Süntaksiredaktor
Mingi konkreetse programmikeele jaoks mõeldud ning selle keele süntaksile vastavust määrav tekstiredaktor.

Algusesse

23.06 Teksti ja dokumendi vormindus

23.06.01 Dokumendipõime
Tekstiprotsessori Funktsioon, mis võimaldab kasutajal luua dokumendi varemsalvestatud dokumentidest või dokumendiosadest.
Näide: Tüüpkirja põimimine saajate nimede ja aadressidega, mis on registreeritud eraldi loendis.

23.06.02 Joondusrežiim
Režiim, mis võimaldab kasutajal teksti ümber vormindada sobituseks etteantud reapikkuse ja lehepikkusega.

23.06.03 Lehepikkuse reguleerimine
Tekstitöötluse Funktsioon, mis võimaldab ette anda lehepikkust.

23.06.04 Küljendusprogramm
Programm, mis võimaldab kasutajal küljendada ja saada dokumendi prinditava eksemplari.
Märkus: Küljendusprogramm võib täita ka muid Funktsioone, näiteks nummerdada lehekülgi ja lõike.

23.06.05 Rõhtvorming rõhtpaigutus
Teksti või graafika selline paigutus leheküljel, et lehekülg on normaalses lugemisasendis, kui ta laius on suurem pikkusest.

23.06.06 Püstvorming, püstpaigutus
Teksti või graafika selline paigutus leheküljel, et lehekülg on normaalses lugemisasendis, kui ta pikkus on suurem laiusest.

23.06.07 Vaikevorming, põhivorming
Ettemääratud vorming, mida kohaldatakse automaatselt, kui kasutaja ei ole käskinud teisiti.

23.06.08 Veeris
Tavaliselt kasutamata jäetav ala, mis asub lehekülje või ekraani tekstiala ja lehekülje või ekraani suvalise serva vahel.
Märkus: Veerised võivad sisaldada päistiitleid, jalustiitleid, väikesi illustratsioone, märkusi, leheküljenumbreid jms. elemente.

23.06.09 Päistiitel, leheküljepäis
Dokumendi ühe või enama lehekülje ülaservale prinditav plokk.
Märkus: Päistiitel võib sisaldada muutuvat informatsiooni, näiteks leheküljenumbrit.

23.06.10 Jalustiitel, leheküljejalus
Dokumendi ühe või enama lehekülje alaservale prinditav plokk.
Märkus: Jalustiitel võib sisaldada muutuvat informatsiooni, näiteks leheküljenumbrit.

23.06.11 Tsentreerima, keskele joondama
Paigutama teksti nii, et ta asetseks võrdmõõduliselt mingi rõhtsirgel, püstsirgel või mõlemal asuva aluspunkti suhtes.

23.06.12 Taandama
Alustama rida veerisest kaugemalt kui teisi ridu.

23.06.13 Alla kriipsutama
Printima või kuvama joone vahetult märgi või märgirühma alla.

23.06.14 Paremjoondatud, paremalt joondatud
Omane tekstile, mis on joondatud parempoolse veerise järgi, kuid ei tarvitse olla joondatud vasakpoolse veerise järgi.

23.06.15 Vasakjoondatud, vasakult joondatud
Omane tekstile, mis on joondatud vasakpoolse veerise järgi, kuid ei tarvitse olla joondatud parempoolse veerise järgi.

23.06.16 Paremalt joondamata
Omane tekstile, mis ei ole joondatud parempoolse veerise järgi.

23.06.17 Vasakult joondamata
Omane tekstile, mis ei ole joondatud vasakpoolse veerise järgi.

23.06.18 Rööpjoondama rööbiti joondama
Teksti rõhtsihis joondama, nii et iga rea esimene ja viimane märk on joondatud oma veerise järgi, või teksti püstsihis joondama, nii et teksti esimene ja viimane rida on joondatud oma veeriste järgi.
Märkused:

  1. Lõigu viimane rida on sageli rööpjoonduseta.
  2. Püstridadega kirjasüsteemides (nt. jaapani keeles) on rööpjoondus vertikaalne.

23.06.19 Joonlaud
Joon, mis näitab, kuhu on seatud vasak ja parem veeris ning tabelduskohad.

23.06.20 Automaatne leheküljenummerdus
Tekstiprotsessori võime automaatselt genereerida ettemääratud viisil dokumendi järjestikustele lehekülgedele leheküljeidentifikaatoreid.
Märkus: Seda terminit ei tohi segi ajada automaatse lehekülgjaotusega.

23.06.21 Automaatne lehekülgjaotus
Teksti automaatne lehekülgedeks korraldamine vastavalt etteantud küljendusparameetritele.
Märkused:

  1. See Funktsioon võimaldab kasutajal sisestada teksti, pööramata tähelepanu leheküljelõppudele.
  2. Seda terminit ei tohi segi ajada automaatse leheküljenummerdusega.

23.06.22 Automaatne lõigunummerdus
Tekstiprotsessori võime automaatselt genereerida ettemääratud viisil dokumendi järjestikustele lõikudele lõiguidentifikaatoreid.

23.06.23 Lehepikkus
lehekülje pikkus Ekraanil kuvamiseks või leheküljel printimiseks kasutada oleva ala püstmõõt.
Märkus: Lehepikkus on harilikult väiksem tegelikust paberilehe pikkusest, kuid ta võib olla ka sellest suurem, näiteks voldikskeemi saamiseks.

23.06.24 Lehepiir
lehevahetus Funktsioon, mis lõpetab käsiloleva lehekülje prindi ja jätkab printi järgmise lehekülje algusest.
Märkus: Lehevahetuste puhul võidakse printida päistiitlid ja jalustiitlid.

23.06.25 Püsiv lehepiir püsiv lehevahetus
Valitud kohta käsitsi sisestatud lehevahetus, mille asukoht ei muutu teksti redigeerimisel.

23.06.26 Ujuv lehepiirujuv lehevahetus
Automaatse lehekülgjaotuse Funktsiooniga lisatud lehevahetus, mille asukoht võib teksti redigeerimisel muutuda.

23.06.27 Ülemine orbrida, ülaorb
Lõigu viimane rida, mis viiakse üle järgmise veeru või lehekülje algusesse, kus ta jääb üksi.

23.06.28 Alumine orbrida, alaorb
Lõigu esimene rida, mis jääb üksi veeru või lehekülje lõppu.

23.06.29 Sõnaloendus
Tekstiprotsessori võime, mis lubab loendada sõnade arvu dokumendis.

23.06.30 Rõhttabeldus
Tekstiredaktori võime paigutada teksti rõhtsihis kasutaja määratud piiridesse.

23.06.31 Püsttabeldus
Tekstiredaktori võime paigutada teksti püstsihis kasutaja määratud piiridesse.

23.06.32 Veerg
Üks kahest või mitmest leheküljel või ekraanil kõrvuti paigutatud püstisest reakogumist.

23.06.33 Märgistuskeel
Dokumendi sisse ta töötluse hõlbustamiseks paigutatavatest manuskäskudest koosnev keel.

23.06.34 Küljenduskeel
Dokumendi prinditava või kuvatava kujutise spetsifitseerimiseks kasutatav keel.

23.06.35 Kiri
font Ühesuguse põhijoonisega märkide kogu.
Näide: 9-punktine Courier.
Märkus: Samal kirjal võib olla eri suurusi.

23.06.36 Koondamine
Kahe naabermärgi vahe vähendamine.
Näide: Märgibokside ülekatmine kursiivkirja prindiks või kuvamiseks.

23.06.37 Laad{stiil}
Nimega vormingu käsukogum, mis võimaldab tekstile korraga kohaldada palju atribuute ning tüpiseerida dokumendi küljendust, rakendades samu vormingukarakteristikuid teksti eri osadele.

23.06.38 Laaditabel laadileht
Faili talletatud laadikogu, mis määrab nende dokumentide küljenduse, millele ta kinnistatakse.

Algusesse

23.07 Teksti väljastus

23.07.01 Esinduskvaliteet
LQTeksti prindi kvaliteet, mis sobib ärikirjavahetuseks ja vastab elektrilise bürookirjutusmasina kvaliteedile.

23.07.02 Lihtkvaliteet
NLQTeksti prindi kvaliteet, mis jääb alla elektrilise bürookirjutusmasina omale, kuid on piisavalt hea sisekirjadeks ja massitiraazis väljaminevateks kirjadeks ning mida kasutatakse esinduskvaliteediga võrreldes suurema prindikiiruse saamiseks.

23.07.03 Mustandikvaliteet
Teksti prindi kvaliteet, mis ei sobi ärikirjadele, kuid kõlbab enamiku sisedokumentide jaoks ning mida kasutatakse lihtkvaliteediga võrreldes suurema prindikiiruse saamiseks.

Algusesse